Pealkirja järgi ootasin midagi, mis annaks edasi tolle aja vaimu, terrorit ja hirmu, kuid paraku seda ei saanud. Minu arvates ei olnud selles raamatus midagi sellist, mis vääriks eraldi raamatut. 

Illi jutustustest kumab läbi äärmiselt üleolev suhtumine teistesse ja sellesse, kuidas nemad vangistuse ja küüditamisega toime tulid. Ma ei kahtle, et üleelatu oli kohutav - paljud ju sarnasest olukorrast eluga välja ei tulnud, - kuid samas lugesin ja mõtlesin, et Illil vedas meeletult ja seda peaaegu igal sammul. Osalt tänu sellele, et ta jaksas ja julges iseenda eest võidelda, kuid ka lihtsalt tänu tutvustele ja headele kokkusattumustele. 

Heljo kõrvalepõiked raamatu esimeses osas olid minu arvates täiesti seosetud ega andnud midagi juurde. Esimene osa oli ka ebameeldivalt fragmenteeritud. Sujuva teksti asemel oli lehel tihti eraldi lõikudena esitatud kolm-neli ähmaselt seotud lauset. Justkui oleks raamatu koostaja ise ka aru saanud, et siin ei ole tegelikult lugu.

Raamatu teine osa oli aga jabur külaklatš - kellel mitu vallaslast oli, kes uue mehe võttis, kes oli joodik jne, ja ka siin oli tunda Illi ebameeldivat üleolekut - mida kusjuures mainib Heljo ka ise.

Lisaks ülalmainitule oli raamat justkui toimetamata jäetud. Esines nii trüki- kui ka küljendusvigu. Lugemist raskendas ka järjepidev uute nimede esitamine, justkui lugeja peaks teadma, kes need on. Joonealuste märkustena on selgitatud lühendeid ja venekeelseid termineid, kuid pigem oleks võinud seal selgitada, kes on kes. Kokkuvõttes suur pettumus. 

This book is WILD! It's like a nesting doll. I thought I spoiled it for myself by looking up what it was about, but still every time I thought I knew what was going on, the book proved me wrong. The only thing I wasn't quite sold on was the ending because

I just thought Ted's road to recovery was rather fast and he seemed like someone who would put up a good fight at first.

Päris meeldiv lugemine. Ainus lugu, mis ei meeldinud, oli "Öö". Esimene lugu, "Südametu" oli okei. Viimased kolm seevastu väga põnevad. Oli näha, et autor on ajas arenenud.

Kohati aga kannatas minu lugemiselamus tõlkekvaliteedi tõttu. Ka keeletoimetaja oleks võinud rohkem pingutada.

One of the weirdest books I've ever read. It was entertaining and I liked how it was structured, but I don't enjoy magical realism, and Pedro was a total wet rag who didn't deserve Tita whatsoever.

I really liked the characters and the setting, but the story itself wasn't my favourite by Kingfisher. The Hollow Places remains my top read by her, but I was glad to see the horror juxtaposed with humour in this one as well because it was one of my favourite aspects of THP.