Ütleks, et see ülistus, mis selle raamatuga kaasneb, oli oluliselt suurem kui lugemiselamus ise. Lootsin algul, et kui teos meeldib, siis saan oma Goodreadsi statistikat tõsta ka sellele järgnevate teostega, mis triloogiasse(?) kuuluvad. Aga antud juhul jääb see ära vist.
Mis mind häiris esimese asjana oli muidugi see, et teose lugu hüpleb erinevate perioodide vahel, sest ma üleüldiselt ei talu sellist skisofreenilist hüplemist (olenemata teosest). Teiseks see sõjaaegne jutt on nii üle võlli keeratud ja on põhimõtteliselt lihtsalt üks suur nimede pillamine, et mis suurte ninadega see peategelane koostööd tegi - ma mingil hetkel hakkasin lihtsalt nendest 1940-1960 aastate perioodi peatükkidest suhteliselt diagonaalis üle käima. Ja kuigi ilukirjandus ei pea olema realistlik, siis antud juhul oli kogu see lugu juba natuke liiga sürreaalne. Eks see teos ole vast mõeldud olema selline lõbus lugu, aga mulle ta lihtsalt ei istunud. Võimalik, et olen ise liiga kuivaks täiskasvanuks muutunud viimaste aastate jooksul, võib-olla kuskil 3.-6. klassi vanuse paiku olnuks seda lõbusam lugeda ja see teose absurdsus oleks mulle ehk rohkem peale läinud.

Hea lugemine. Üleüldine teema on sama, mis Nabokovi "Lolitas", aga sedapuhku noore tüdruku V vaatepunktist. 13-aastane V kirjeldab enda suhet mehega G, kes on vanem kui tema isa. G on kirjanik ja olles suure lugemusega noor tütarlaps, läheb V-le peale G karismaatiline ja erudeeritud olek. Õige pea alustavad V ja G suhet, mis on kõike muud kui tervislik.

Väga kaasahaarav lugemine, andis väga palju võimalusi kaasa mõtlemiseks ja nuputamiseks. Selliseks plot twistiks, nagu lõpus ette tuli, polnud ma kohe üldse vaimselt valmis. Et üldse inimene on võimeline midagi sellist tegema ja seejärel omadega nii kaugele minema ja nii osavalt manipuleerima, et kedagi vaigistada. Selleks on juba vaja eraldi annet, et selline skeem üles seada.
Samas leidub selles loos nii mõningadki lünki - algselt ei lubatud Theod haiglasse tulemasinaga, kuid hiljem suitsetab ta koos patsiendiga? Tagantjärele mõeldes, kui ta ei tahtnud Alicialt juhtunu kohta päris tõde kuulda, siis miks ta üldse kogu "operatsiooni" ette võttis, et teda rääkima saada? Lihtsalt selleks, et ta lõpuks ikkagi vaigistada?
Muuhulgas tundub, et autori kreeka päritolu on teda piisavalt mõjutanud, kirjutamaks modernse ühiskonna analoogi Kreeka tragöödiatele, sest selline see raamat mulle tundub.

In short: 10/10, amazing reading experience.
For a long time in the book I was so sure this whole thing will blow up and they never do forgive Kenna. But maaan, I should've already known that after all it's Colleen Hoover and she never disappoints her readers. This was a whole another level of a book ending.