Krahmasin selle teose raamatukogu riiulilt esialgu pealkirja pärast, sest see kõlas väga intrigeerivalt. Kuigi laste saamine mu järgnevasse viisaastakuplaani ei kuulu, oli see väga huvitav lugemine. Panin üsna mitmed nipid kõrva taha, mida tasuks põngerjate tekkimisel rakendada, et nendest võimalikult iseseisvalt mõtlevad tegelased kujundada.
Leian, et pea igal lapsevanemal (NB! Nii emadel kui ka isadel, kuigi pealkiri võib olla eksitav) võiks taolise sõnumiga raamat läbi loetud olla (ja ka kirjeldatud meetodid rakendatud, muidugi), sest vastasel juhul jäävadki järeltulijad oma vanematest sõltuma ning ei oskagi iseseisvalt toimetada, kui neile ei anta võimalust omal käel pisemaidki otsuseid teha.

NB! Kõige ette-taha ära tegemine ei aita pikas plaanis ei last ega teid ennast.