Väga huvitav oli lugeda erinevate paaride lugude kohta. Mingil määral olen vast ikka targem kui enne selle raamatu lugemist. Küll aga kuskil teose poole peal muutus kõik suhteliselt üheülbaliseks ja autori mõtted hakkasid korduma, nii hakkas see lugemine võrdlemisi venima. Lootuses, et sealt tuleb veel äkki midagi uut, lugesin edasi ikkagi. Minu meelest oleks võinud piirduda selle raamatu kirjutamisel 150, max 200 lehekülje mahuga: vähem lugusid ja rohkem konkreetset juttu. Seal oli nii palju lugusid, mis olid justkui lihtsalt ruumitäiteks ja hakkasid tüütuks muutuma.