Ferrante teoste lugemise elamus ja tema jutustusoskus on hea nagu ikka, kuid mul tekkis selle teose puhul tunne, et oleks võinud nelja raamatu süžee panna veidi kokku kolme raamatusse.

Võib-olla see oligi teadlik stiililine võte ja autor meelega tahtiski raamatute sündmuste kulgu graduaalselt aeglustada, kui arvestada, et esimene ja teine raamat rääkisid Elena ja Lila noorusajast ja vananemise käigus hakkas ka elutempo aeglustuma.

Lugu ise oli muidugi põnev nagu alati, aga sündmuste kulgemise tempo oleks võinud olla kiirem. Mul tekkis lugemisse mitu korda vahepeal paus sisse, kuna tegevustiku aeglus muudkui venis ja see muutis lugemiskogemuse kohati isegi ebameeldivaks.