haygirl's profile picture

haygirl 's review for:

Ärahellitatud printsess by Brigitte Susanne Hunt
2.0

See lugemine oli peamiselt lihtsalt veider. Autor käib kahes äärmuses, vahepeal ilgelt haletseb ennast ja oma traumasid ja siis hakkab jälle toonitama kuidas tema on see tõeline võitja ("real winner here"). Tunnen, et see raamat ei täitnud eriti oma eesmärki ja mask ei läinud eriti maha, nagu alguses suure suuga lubati. Võib-olla maksimum 40% teose sisust oli mu jaoks uus info. Lootsin, et saan selle raamatu sisu kaudu teda isiklikumal tasandil tundma, et loodetavasti kummutada meedia poolt loodud kuvand, mis teda eriti heas valguses ei näita.

Raamat algab üsna mõistlikult ja esimene pool oli inimlikult loetav veel, aga kuskilt poole pealt jääb tahtmatult mulje, et see oleks nagu psühhoosi inertsi pealt kirjutatud, sest teose struktuur on alates mingist hetkest olematu ja elulugu käib ajas edasi-tagasi, et vanu asju jälle üle toonitada. Pidevalt üritab BSH rõhutada, kui hea inimene on ja kui suure arengu ta on teinud. Selle otsuse võiks jätta lugejale või erialaspetsialistidele - kui ta peab ikka 10x korrutama ja tõestama enda kohta midagi, et lugejale kindlat muljet jätta, siis järelikult raamatu reaalne sisu ei ole eesmärki täitnud, et lugejat veenda.

Tekkis isegi vastumeelsus selle suurushullustuse vastu ja raamatu viimasest kolmandikust pidin end läbi suruma, sest see armulugude käiamine hakkas juba närvidele käima - inimene on enamat kui tema suhted, ma lootsin tema kohta sügavamal tasandil midagi teada saada, aga kohati BSH kirjutamisstiil kinnitas sedasama kuvandit, mis on tema kohta loodud meedias, lihtsalt andis mingi tausta sellele, miks ta on selline, nagu ta on.

Ja viimaks ei saa ma üle ega ümber sellest kirjavigade rohkusest, mida leidus igal leheküljel ja mis kraapis silma sama rängalt nagu küünte vastu tahvlit kriipimise heli kõrvu vägistab. Teosel väidetavalt oli nagu toimetaja, aga viimased korrektuurid on täiesti tegemata jäetud. Teades, milline draamakuningannaga tegu on, siis vägisi jäi mulje, et toimetaja-autori suhe läks töö viimases otsas lõhki ja BSH ise enam kriitilise pilguga oma kirjutatut üle ei vaadanud.