Oh sa raisk. See teos suutis nii edukalt mind panna teises suunas vaatama, et lõpp tuli nii ootamatult. Sellist kogemust pole küll tükk aega esinenud.

Mis mulle muuhulgas väga meeldis, oli see, kuidas teos oli näidendi vormi pandud. See illustreeris teose konteksti imehästi, eriti arvestades Claire'i tausta. Kuigi ma tavaliselt näidendeid väga ei loe, siis antud juhul näidendivorm tegi selle teose kordades kergemini jälgitavaks, kuna krimiraamatutes häirib mind tihtipeale just see, kui süžeed põrgatatakse ajas edasi ja tagasi.