Pean tõdema, et mitu aastat tagasi gümnaasiumis lugedes olin ikka täitsa sinisilmne ning ei saanud raamatus esitatud motiividest ja vihjetest aru, igatahes mitte sellisel tasemel nagu praegu. (Mis on iseenesest ka mõistetav, sest olin ka vähem elu näinud ning ei osanud sellist kurjust ja jõhkrust inimestelt oodata.) Nüüd jõudsid kogu asja tõsisus ja kõik need raamatus kirjeldatud jubedused oluliselt intensiivsemalt kohale. Võttis ikka silma päris mitmes kohas märjaks, näiteks just see, kuidas neid naisi koheldi, olenemata põlvkonnast ja ajastust. Samas ka just tasub mõelda, mida needsamad naised olid sunnitud tegema selleks, et enda või lähedaste elu päästa.

Kohati tahakski öelda, et koolis käival noorel ei pruugigi selle teose karm tõsisus esimesel lugemiskorral kohale jõuda. Seda raamatut tasukski lugeda millalgi hiljem, kui maailmavaade on ka oluliselt realistlikum (samas eks see kõik oleneb ka inimesest endast ja perekonnadünaamikast, milles üles kasvatakse). Aga eks igal uuel lugemiskorral saabki aina rohkem detaile leida, mida võib-olla varem ei märganudki.